1. Leotuspesu – pese mustus ohutult maha

Enne käsipesu tuleb lahtine mustus ja pigi eemaldada, et vältida värvikriimustusi.

• Pihusta kõikidele välispindadele pigileotusaine ja lase mõne minuti mõjuda.

• Loputa põhjalikult auto surveveega (lisaks ka rattakoopad ja võimalusel põhjaalune)

• Järgnevalt kasuta leotusainet (prewash) või leotusvahtu (foam), mis lahustab pori, tolmu ja pigileotuse jäägid.

• Lase vahul mõni minut toimida, seejärel loputa tugeva survega.

Eesmärk on eemaldada võimalikult palju mustust enne, kui hakkad pinda svammi või pesukindaga pesema.

2. Käsipesu – õige tehnika on võtmetähtsusega

Kasutage kahe ämbri meetodit:

• Üks ämber šampooniveega

• Teine puhta loputusveega

Pesuks vali kvaliteetne šampoon ja pehme mikrokiudpesukinnas või svamm.

• Pese liikudes ümber auto ja ülevalt alla - esimese ringiga katus, järgnevalt klaasid, ülemised pinnad ja lõpuks alaosad ja rattad.

• Loputa kinnast/svammi regulaarselt loputusvee ämbris ja lisa puhast šampooni teisest ämbrist.

• Loputa surveveega enne kui pind kuivab.

• Ära pese autot otsese päikese käes!!!

3. Raua- ja pigieemaldus

Kevadel on värvipinnal sageli:

• Piduritest ja naelkummidest pärit metalliosakesi ehk lendroostet

• Asfaldipigi ja teesoola segu

Kasuta spetsiaalset rauaeemaldusvahendit ja vajadusel lisaks veel uuesti pigieemaldajat. See samm teeb pinna tõeliselt puhtaks enne vahatamist.

4. Savi (clay bar) töötlus

Kui tahad eriti sileda tulemuse, kasuta poleerimissavi ehk clay bari. See eemaldab mikrosaaste, mida tavaline pesu ei eemalda. Ole ettevaatlik, et selle käigus autot ei kriimusta! 

Pärast savitamist on värvipind:

• Sile

• Valmis poleerimiseks või vahatamiseks

5. Poleerimine

Kui auto värvkate on tuhmunud või kriimuline, võib kerge poleerimine taastada sära. Selleks kasutatakse poleerpastat ja poleermasinat.

Kui kogemus puudub, tasub kaaluda professionaalset teenust!

6. Vahatamine või keraamiline kaitse – kaitsekiht värvile

Vahatamine on üks olulisemaid samme kevadhoolduses.

Valikud:

• Looduslik karnaubavaha – sügav läige, lühem kestvus

• Sünteetiline polümeervahavaha (sealant) – kestab kauem

• Keraamiline kaitse – väga vastupidav ja pikaajaline - isegi kuni 5 aastat

Miks vahatada?

• Kaitseb kergemate kriimustuste UV-kiirguse eest

• Tõrjub vett ja mustust ning auto püsib kauem puhtana

• Hõlbustab järgmisi pesusid, kuna libedalt pinnalt eemaldub mustus kergemini

• Annab sügava läike

7. Plastiku ja kummidetailide kaitse

Kevadine hooldus ei piirdu värviga.

• Töötle rehve rehviläikevahendiga

• Kasuta plastikukaitset põrkeraudadel ja liistudel

• Hoolda uksetihendeid silikoonvahendiga

See hoiab detailid elastsed ja väldib pleekimist.

8. Klaaside kaitse

Klaasidele võib kanda vetthülgava klaasivaha, mis parandab nähtavust, vähendab kojameeste kasutamise vajadust ning muudab sõidu ohutumaks.

Kokkuvõte

Korralik kevadine puhastus ja kaitse ei ole lihtsalt ilu küsimus – see on investeering auto väärtusesse. Hästi hooldatud värvkate peab paremini vastu, säilitab läike ja muudab iga sõidu meeldivamaks. Samuti aitab see hoida auto turuväärtust.

Ei tasu ära oodata esimest hommikut kui läbi pakiruumi salongi siseneda ja klaasid on seest paksu jääga kaetud. Seega enne suurte külmade saabumist oleks mõistlik ennetada võimalikke probleeme ja teha mõned väiksed ettevalmistused ära juba sügisel.

Kuidas uksetihendeid kaitsta?

Peale märga ja niisket ilma või autopesu jäätuvad tihendid kergesti. Probleemi sagedus sõltub väga konkreetsest automargist. Mõnel juhul on probleem minimaalne, kuid teisel mudelil aga piisab vähesest niiskuset. Seega kuivata pehme lapiga tihendid ja uksevahed. Määri tihendid silikoonmäärdega. Neid on saadaval nii vedeliku, aerosooli kui ka tahke pulga kujul. Parimad tihendimäärded on tugeva silikoonisisaldusega. Odavamates on aga lisatud lahusteid ja nende toime on vähene. Kehtib reegel - "Mida rohkem seda uhkem!". Muidugi ei tohi tihend riideid määrima hakata. Tänu silikooni vetthülgavusele ei kleepu kummitihendid enam kinni. Vajadusel peab määrimist kordama mõne kuu pärast. 

Kuidas salongist niiskust eemaldada?

Sügisel ja talvel muutub autosalong niiskeks, mistõttu on klaasid udused. Probleemi vähendamiseks tuleb püüda kuivatada jalamatid ja põrandavaibad. Võimalusel võta matid tuppa ja lase põhjalikult kuivada. Kasutada võib ka vana võtet ja panna jalamati alla ajalehed ja neid siis niiskeks muutumisel vahetada. Sõites tuleks ventilatsioon suunata maksimaalsel võimsusel põrandale. Mõisitlik ei ole kasutada siseringlusel õhku, kuna see on tänu reisijate hingamisele välisõhust veelgi niiskem. Vähetähtis ei ole ka jalganõude lumest puhtaks kloppimine enne sõidukisse sisenemist. 

Udu ja jää tuuleklaasil?

Peale niiskuse eemaldamist tasuks esiklaasi sisepind katta udueemaldiga. Vahend ei lase märjal ajal klaasil seest uduseks minna. Tänu sellele jääb ära hommikune klaaside nühkimine ja ventilaatoriga kuivatamine enne ärasõitu. Samuti ei ole klaasid enam seest jääs! Paraneb sõidu turvalisus ja kiireneb sõidu alustamine!

Töö on kiire ja lihtne! Puhasta sisepind klaasipuhastusvahendiga. Pihusta Anti-Fog klaasile ja poleeri läikima. Ajakulu kõigest mõni minut.

Esiklaas vetthülgavaks!

Pimedal ja märjal ajal sõites on suureks ohuallikaks kulunud esiklaas ja kojamehed. Nähtavuse ja turvalisuse parandamiskes tuleks kasutada klaasitaastajat või klaasivaha, mis muudab klaasi hüdrofoobseks ja läbipaistvaks. Enam ei pea piisaval sõidukiirusel kasutama kojamehi, kojamehe pühkimise kvaliteet paraneb kordades. Lume ja jää klaasilt eemaldamine on väga lihtne, kuna jää ei haaku enam nii tugevasti klaasiga. Vastusõitva auto tuled ei pimesta enam, kuna muudetud murdumisnurgaga valguskiir ei tekita klaasil sillerdust ja läbipaistvus muutub selgeks ja kirkaks. Selleks sobivad nii autopoodides müüdavad vahendid kui ka profitooted. Erinevus on vastupidavuses - neist esimesed kestavad mõne nädala, teised aga ühe aasta. 

Töö ei ole keeruline, kuid tuleb järgida täpselt juhendit. Ajakulu 15 minutit. Hetkel peetakse maailmas parimaks Aquapeli.

Millega autot vahatada?

Vältimaks talvel teedele puistatava soolasegu poolt tekitatavaid kahjustusi, peaks enne talve auto värvipinnad katma võimalikult tugeva ja kauakestva kaitsekihiga. Valida võib klassikalise uue põlvkonna kreemvaha ja maksimaalset kaitset pakkuva keraamilise katte vahel. Keraamika plussiks on pikk toime (1-5 aastat) ja ülitugev kriimustustekindel kaitsekiht. Miinuseks on kallim hind ja keerulisem töötlemine. Kreemvaha pakub samuti väga head kaitset, kuid kestvus ja kihi tugevus on nõrgem.

Pinnakaitsete pealekandmiseks on vaja kuiva ja sooja ruumi (soodsa ilma korral on seda võimalik ka õues teha), korralikke pesuaineid, et pind enne töötlust sügavpuhastada, kvaliteetset vaha või keraamikat ning mõned tunnid selle kõige teostamiseks. Töö ei ole keeruline, kuid nõuab täpset kasutusjuhendi järgimist ning mõned tunnid aega. 

Kui tihti autot vahatada?

Vahatamise sagedus sõltub esmalt valitud vahast/keraamikast ja teiseks edasisest autopesust ja järelhooldusest. Kui autot pesta mõistliku tugevusega leotusainetega on toime pikem. Kui aga pesta liigkangete segudega on toime lühem. Vaha eluea pikendamiseks tuleks kasutada järelhoolduseks kuivatusvaha (märgvaha, loputusvaha). Nii tekitame peale igat pesu pinnale uue kaitsekihi, mis omakorda kaitseb selle alla jäävat püsivaha/keraamikat. Järgmise pesu ajal ei vähenda me pesuainetega püsivaha kihti, vaid hoopis kuivatusvaha kihti.

Keskmiselt võiks kreemvahatamist teha 2 korda aastas ja keraamikaga kord 1-2 aasta jooksul. Tihti on tootjad märkinud aine toimeajaks oluliselt pikema aja, kuid see on reaalne kuivemas ja puhtamas kliimas kasutamisel. Eesti teedel oleva mustuse, soola ja pigi eemaldamiseks kasutatavad ained ja tihe pesemine vähendavad kindlasti reaalset toimeaega.

Kuidas nahkistmeid hooldada?

Enne talve on oluline kaitsta nahka külmast tuleneva pragunemise eest. Sellest saab põhjalikult lugeda meie eelnevad postituses http://www.autokeemia.ee/blog/Nahksisu/

Mida veel teha?

Kindlasti peaks puhastama pigieemaldi ja shampooni abil kojamehed. Selleks võta need küljest ära. Pihusta peale pigieemaldit, hõõru, loputa ning pese veelkord shampooniga või leeliselise pesuainega, et eemaldada pigieemaldist jäänud rasvakiht.

Kui esituled on tuhmunud, siis lase need professionaalidel poleerida. Sellega taastub tuleklaasi läbipaistvus ja originaalne valgustugevus.

Vaheta klaasipesuvedelik talvise vastu. Sellest oleme varasemalt kirjutanud  ttp://www.autokeemia.ee/blog/tag/klaasipesuvedelik/

Loomulikult kontrolli üle mootoriõli seisukord, jahutusvedeliku tase ja külmakindlus, rehvid jms.

Jõudu tööle! Kui oskustest puudu tuleb võib alati meilt nõu küsida!

Millised on võimalused?

Valides autole kaitsekihti on tänapäeval kaks põhilist valikut – SiO2/Ränioksiid või Graphen/Grafeen.

Erinevused?

Põhiline erinevus on toimeaines. Ühel puhul loob toime SiO2 ehk ränioksiid või kvarts. Grafeeni puhul loob kaitsekihi imeõhuke ühe aatomi paksune süsiniku kiht, mis on teadaolevalt maailma tugevaim material olles 200 korda tugevam kui teras. SiO2 on jäik kiht, grafeen pisut paindlikum ja seega vastupidavam.

Kumba valida?

Sio2 kasuks räägib pikk ajalugu, mis annab reaalse tõestuse kui kaua mõni toode toimib. Grafeen on teoreetiliselt parem, kuid kuna tooted on olnud lühemat aega turul ei ole täit kindlust, et nad ka reaalselt pikka aega vastu peavad. Samuti on erinevus hinnas – enamasti on SiO2 tooted soodsamad ja nende saadavus on parem.

.

Kui soovid, et nahk nahk püsiks pehmena, ei praguneks ega pleegiks, tuleb seda puhastada ja hoolduskreemiga töödelda. Nii püsib nahk aastaid pehme ja ilusana.

Kui tihti nahka hooldada?

Hoolas autoomanik hooldab oma sõiduki nahksisu põhjalikumalt vähemalt kahel korral aastas. Sama regulaarsus kehtib ka nahkdiivanite jms nahkdetailide puhul. Vahepealsel ajal tuleb kindlasti jälgida, et nahal ja eriti õmbluste pragudes ja õõnsustes ei oleks liiva ega muud mustust, mis istumisel töötaks nagu liivapaber! See tuleb kindlasti kohe tolmuimejaga ära puhastada. Kui aga nahk on enne tavahooldust määrdunud, tuleb seda koheselt hooldada. Kasutades pikemaajaliselt määrdunud nahkistet, nühime mustuse veelgi sügavamale naha sisse ning seda on hiljem raskem puhastada!

Kas alati peab ka kreemitama?

Kindlasti ei tohi vaid puhastada jättes kreemitamata, kuna puhastamisel eemaldame vana kreemi ja nahk jääb kaitseta. Samuti ei tohiks ainult kreemitada, kuna sellega viime pinnal oleva mustuse sügavale nahapooridesse. Seega - kui puhastame, siis hiljem kreemitame ja kui kreemitame siis ka enne puhastame!

Kas seda kõike saab ka ise kodus teha?

Eksilikult arvatakse, et naha hooldamine on väga keerukas protseduur. Tegelikkuses saab seda ise ka kodustes tingimustes edukalt teha.

Mida on töödeks vaja?

Korralikuks hoolduseks on  vaja tolmuimejat, pehmeid lappe ja svamme, nahapuhastajat ja hoolduskreemi.

Kuidas nahka hooldada?

Esmalt eemalda tolmuimejaga lahtine mustus, liivaterad ja tolm. Kõiksugused naha õõnsused tuleks käega laiali tõmmata, et liiv ja mustus välja pääseks.
Põhjalikuma nahahoolduse korral tuleb nahk seejärel spetsiaalse vahendiga puhastada. Selleks pihusta nahapuhastusvahend pehmele svammile või lapile ning hööru õrnalt detail üle. Seejärel eemalda lahti tulnud mustus ja puhastusaine niiseke lapi abil. Järgnevalt lase nahal kuivada ning alusta hoolduskreemiga töötlemist. Hõõru aplikaatorpadja või lapi abil kreem naha sisse. Mida tugevamalt peale suruda, seda rohkem me avame naha poore ja kreem pääseb sügavamale naha sisse. Peale kreemitamist võiks pind jääda kergelt rasvane. Mõne tunniga peaks kogu kreem imenduma. Kui aga siiski jääb nahk rasvane, tuleb puhta lapiga hiljem üleliigne kreem eemaldada.

Pikima kaitsetoimega nahakreemi leiad siit: http://www.autokeemia.ee/autokosmeetika/salong/nahahooldus.html

Talvisest teesoolsat ja päikesega sulavast asfaldist tekivad autole suured pigitäpid või ühtlane pigikiht. Kui jätta need pinnalt eemaldamata siis tekitab pigi tänu oma keemilisele koostisele värvile kahjustusi. Nimelt võib jääda peale pigipleki eemaldamist värvile tuhm ja krobeline laik. Heledatel autodel võib jääda näha ka värvimolekulide vahele sööbinud tume pigment.

Kuidas kahjustusi vältida?

Parim kaitse on kiire pigiplekkide eemaldamine, mida oleks mõistlik teha vähemalt kord kuus! Mida kauem pigi pinnal seisab, seda tugevamaks see muutub ning seda keerulisem on pinda kahjustamata puhastada.

Kes oskavad seda tööd?

Loomulikult oskavad seda kõige paremini teha oma ala asjatundjad ehk professionaalsed autode pesijad käsipesulates. Neil on selleks parimad pigieemaldusvahendid, suured kogemused ja head töötingimused. Ettevõtlik autoomanik saab selle töö ka kodus ise tehtud. Selleks tuleb esmalt soetada korralikud autohooldustooted. Parimad on professionaalsed autokeemiatooted, mida tavapoodides jaemüügis ei ole.

Millest alustada?

Esmalt tuleb auto korralikult tolmust, porist, õlist ja putukatest puhtaks pesta. Vältimaks värvi kriimustamist tuleb eriti hoolsalt jälgida, et pinnale ei jääks ühtegi liivatera. Väljas pestes tuleb valida veidi jahedam ilm ja varjuline koht kuna kuuma ilmaga päikese käes töötades kuivavad pesuained pinnale liialt kiirelt ära. Nii ei jõua need toimida ning võivad kuivades pinnale jätta inetuid laike.

Kandke putukaid ja tänavamustust eemaldav leotuspesuaine tervele autole ning laske mõni minut mõjuda. Seejärel loputage ohtra veega. Võimalusel kasutage survepesurit. Järgmisena peske kogu auto pesusvammi ja shampooniga. Alustage pesemist katusest ja klaasidest, viimasena svammitage alumised servad ja rattad. Nii püsib svamm ja pesuvesi võimalikult kaua puhtana. Loputage ja kuivatage auto kuivatuslapi või pehme paberi abil.

Kuidas käib pigi eemaldamine?

Viimaks võib asuda pigitäppe eemaldama. Selleks pihustage spetsiaalne perooleumdestilaatide baasil valmistatud eemaldi otse pigiplekile. Korraga on mõistlik puhastada ühte detaili, näiteks ühte ust, poritiiba jne. Laske võimalikult kaua ainel mõjuda seejuures mitte lastes ära kuivada. Viimase vältimiseks võib paari minuti möödudes vedelikku juurde pihustada. Kui pigi on muutunud vedelaks tuleb see survepeusriga maha loputada või pigieemaldiga niisutatud pehme lapi abil ära pühkida. Vajadusel võib protseduuri korrata. Kui pigitäpid on tervet autolt eemaldatud tuleb uuesti shampoonipesu teha ning lõpuks korralikult kuivatada. Kui lasta autol ise ära kuivada jäävad pinnale koledad valged veeplekid.

Milliseid vigu vältida?

Kindlasti ei tohi pigi eemaldamiseks kasutada bensiini, diislit, nitrolahustit, lakibensiini ega muud tugevat lahustit kuna need on liialt kanged. Tihendid ja kojamehed võivad sulama hakata ning plastikust tuleklaasid, iluliistud ja värvipind muutuvad tuhmiks ja halliks. Samuti ei tohi pinda tugevate küürimisharjade ega -lappidega hõõruda, sest nii jääb pind kriimustatud. Mõistlik on pigieemaldusvahendit kanda vaid pigiga määrdunud kohtadele, mitte tervele autole kuna aine võtab vahatatud autolt paratamatult ära vähese osa kaitsevahast.

Kuidas pinda kaitsta?

Peale sellist põhjalikku puhastamist tuleks auto kindlasti uuesti vahatada. See jätab pinnale kaitsekihi, mis väldib pigiplekkidest ja UV kiirgusest tulenevaid kahjustusi.

Jõudu tööle! Kui oskustest puudu tuleb võib alati meilt nõu küsida!

Professionaalide kasutatavad ained leiad siit: http://www.autokeemia.ee/autokosmeetika/valipesu/leotusained.html

Naastrehvidest, piduriketta metallist ja muust metalli baasil mustusest tekib auto värvipinnale ning velgedele kollakas metalliosakeste kiht ehk lendrooste.

Miks lendrooste eemaldamine on oluline?

Kui värvipind on sile ja puhas, siis  läige on oluliselt tugevam, mustus ei kleepu nii lihtsalt pinnale ning auto püsib kauem puhtana. Samuti tuleb see kiht alati enne vahatamist või poleerimist eemaldada ja pind süvapuhastada. Nii tekib keemiline side vaha (keraamika) ja lakipinna, mitte pinnal oleva mustuse ja vaha vahel. See garanteerib õige värvitooni, vaha kestvuse ja muudab valge pinna taas valgeks või hõbedase velje taas hõbedaseks.

Kas roostet saab ise eemaldada?

Kõige paremini oskavad pinna sügavpuhastust teha oma ala asjatundjad ehk professionaalsed autode pesijad käsipesulates ja hooldussalongides. Selleks tööks on neil parimad vahendid, suured kogemused ja head töötingimused. Samas saab selle töö ka kodus ise tehtud. Selleks tuleb esmalt soetada kvaliteetne ja tõesti toimiv eemaldusaine. Efektiivseimad on alati professionaalsed autokeemiatooted, mida harilikust autopoest osta ei saa.

Mida peaks teadma?

Kindlasti ei tohi seda tööd teha liiga sooja ilmaga ega otseses päikesevalguses. Tuleb valida jahedam ilm ja tuulevaikne koht. Vastasel korral kuivab aine enne toimimist lahustamata mustust ning võib samas ka pinnale tekitada kahjustusi.  

Mida teha pinna ettevalmistuseks?

Esmalt pese auto korralikult tolmust, porist, õlist ja putukatest puhtaks. Kui auto on juba eelnevalt puhas, siis kontrolli, et pind ei oleks liialt soe. Vajadusel jahuta pinda külma veega. Vältimaks värvi kriimustamist tuleb eriti hoolsalt jälgida, et pinnale ei jääks liivaterasid ega muud tugevat mustust.

Kuidas roosteeemaldus käib?

Pihusta professionaalne lendrooste eemaldi (de-ironizer) jahedatele velgedele ja värvipindadele. Töötle korraga vaid ühte sõiduki külge või muud osa. Nii saad olla kindel, et aine ei kuiva Sulle märkamata ja ei teki kahjustusi. Toimeaja pikendamiseks pihusta ainele lisaks pisut vett. Reageerides leitud lendroostega muutub vahend tumelillaks.

Lase vedelikul mõjuda mõne minuti ja loputa ülipõhjalikult survepesuriga. Maksimaalseks puhtuseks korda protseduuri kuni de-ironizer ei muutu lillaks ja pinnal pole enam lendroostet, mis reageeriks.

Millised on võimalikud vead?

Ära kasuta ainet liiga sagadasti vahatatud pinnal kuna see vähendab vaha eluiga. Jälgi, et eemaldi ei kuivaks pinnale, sest kuivades aurustub segust vesi ja seetõttu muutub toime liialt tugevaks ning pinnale ohtlikuks. Ära kasuta selle töö jaoks tugevaid happeid, mis söövitavad lakipinda. Loomulikult ei tohi pinda tugevate küürimisharjade ega -lappidega hõõruda, sest nii jääb pind kriimustatud. Vajadusel võib pinda teist korda töödeldes pehme svammiga hõõruda.

Kas pinda peab kaitseks vahatama?

Peale põhjalikku süvapuhastamist tuleb lakipinnad vahatada tugeva kaitsevaha või keraamikaga.

Sama võiks teha ka velgedega.  Nii sulgeme lakipoorid, tekitame pinnale kaitsekihi, mis vähendab edasist mustuse ja lendrooste pinnale kleepumist.

Jõudu tööle! Kui oskustest puudu tuleb võib alati meilt nõu küsida!

Professionaalide kasutatava vahendi leiad siit: https://www.autokeemia.ee/purple-force-car-glaze-de-ironizer-lendrooste-eemaldi-neutraalne-veljepuhastaja.html

Jäätumise ennetamine klaasivahaga

Palju kergem on aga klaasilt jääd eemaldada kui klaas on kaetud klaasivahaga või klaasitaastajaga! Professionaalide esimene valik terves maailmas on Aquapel klaasitaastaja. Googeldades leiab selle kohta palju teste ning kommentaare. Aquapeliga töödeldud klaasile ei jää vesi pidama vaid voolab klaasilt maha. Seega ei teki ka nii palju jääd. Teiseks jääb klaasi pind libe ning hüdrofoobne ehk vett hülgav ning jää ei nakku sedavõrd tugevasti klaasiga. Seega on selle eemaldamine lihtsam – tihti piisab ka vaid tavalise lumeharjaga pühkimisest.

Ära kraabi!

Kindlasti tuleks vältida jää mehaanilist jääkraabitsatega maha kraapimist. Ka kõige paremad jääkraabitsad võivad tekitada nii klaasidele kui värvipinnale mikrokriimustusi, mida te kohe silmaga ei pruugi näha ning ka tugevaid kraapse, mida märkate kohe. Värvipindadelt saab õrnemad kriimustused eemaldada masinpoleerimise abil (mitte vahatamise!!!), kuid tugevamate kriimustuste puhul aitab vaid uuesti värvimine.

Klaasile tekitatud kriimustusi näete kõige paremini kevadel esimese madala päikesega. Siis aitab nähtavust parandada jällegi klaasi katmine klaasitaastajaga.

Vahatamise tähtsus talvel

Vähendamaks kriimustuste tekkimise ohtu peaks värvipindasid regulaarselt vahatama. Vaha tekitab värvipinnale õhukese kaitsekihi. Kui nüüd siiski tekib jääkraabitsast õrn kriimustus, siis ei ole see kriimustus loodetavasti mitte värvipinna sees vaid hoopis vahapinna sees. Selle saab seega hõlpsasti eemaldada uuesti vahatades. Mida rohkem ja tihemini vahatate, seda väiksem on tõenäosus, et kevadeks on auto värvipind lõplikult rikutud. Minimaalselt peaks vahatama kaks korda aastas, korra kevadel likvideerimaks talviseid kahjustusi, andmaks pinnale läiget ning kaitset suvise päikese UV kiirguse eest. Teist korda peaks vahatama sügisel, et anda maksimaalne kaitse talvise teesoola, pigi, niiskuse ja jää vastu. Parim oleks aga vahatada 4 korda aastas ehk korra lisaks kesksuvel ja korra südatalvel. Nii on auto maksimaalselt kaitstud ka jää ja lume eemaldamisest tekkivate kahjustuste eest!

Kui väljas on temperatuur langenud temperatuurini +5C, tuleks kiiresti vahetada auto klaasipesuvedelik hea külmakindlusega talvise klaasipesuvedeliku vastu. Vahetata jättes võime lihtsasti lõhkuda oma sõiduki klaasipesuvedeliku süsteemi – paagi, voolikud, düüsid või isegi pumba.

Millist vedelikku valida?

Valida saab kahe talvise tooraine vahel – etanooli ja metanooli baasil ainete vahel. Etanooli eeliseks on tema väiksem kahju inimese ja keskkonna tervisele, miinuseks on aga väga tugev ja ebameeldiv aroom ning oluliselt kallim hind. Metanolist valmistatud vedelikud on seevastu peaaegu lõhnatud ja soodsama hinnaga, kuid ainest aurustuvad metanooliosakesed on tervisele kahjulikud. Enamik eestlasi eelistab täna siiski veel soodsat ja lõhnatud metanooli.

Mis on sobiv külmakindlus?

Poodidest on võimalik leida väga erineva külmakindlusega vedelikke – alates -10C kuni isegi -56C ja rohkemgi. Rusikareegel on see, et vedelik võiks kindluse mõttes olla 2 korda suurema miinusekraadiga kui on välistemperatuur. Siis oleme valmis ka ootamatuteks ilmamuutusteks. Ehk kui väljas on -10C, siis klaasipesu peaks olema -20C. Mida suurem külmakindlus, seda vähem on seal sees vett ja rohkem heade pesuomadustega alkoholi. Samuti suudab suure alkoholisisaldusega vedelik edukalt sulatada klaasile tekkinud õhema jääkihi. Miks vedelik siiski jäätub? Kui aknapesuvedeliku paaki on jäänud pisut suvist ainet ning sinna on juurde valatud talvist, siis tulemuseks on vahepealse külmakindlusega aine. Näiteks pool paaki suvist ja pool paaki talvist -20C teeb temperatuuriks -10C, mis suurema külmaga kergesti jäätub. Selle vältimiseks peaks suvisele lisama suure külmakindlusega -56C vedelikku. Sel juhul on pooleks segatud aine taluvus -33C. Teine jäätumise põhjus on pihustusdüüside otsadesse tekkivad jääkristallid. Selle põhjustab düüsist välja aurustunud alkoholi (alkohol aurustub kiiremini kui teiseks komponendiks olev vesi) tõttu düüsidesse jäänud suurema veesisaldusega aine. Sel juhul on enamasti paagis olev aine ideaalselt vedel ja probleem on vaid düüsiotstes, mille peab soojas garaazis või parkimismajas üles sulatama. Sama probleem on ka lahtises vaadis seisnud ainega, kust on osa külakindlust tekitavat ainet aurustunud. Seega tuleb kanitrid ja vaadid hoida suletuna!

Hea külmakindlusega kontsentraadi leiad siit: http://www.autokeemia.ee/van-der-glass-20c-talvine-klaasipesuvedelik-287.html

Järgnev postitus pärineb Postimehest.

Tüütu jää ja lumi!

Niipea kui jõuavad kohale lumi ja miinuskraadid, tuleb autoomanikel hakata iga päev sõiduki klaase jääst puhastama. Spetsialistid soovitavad selleks kasutada pigem jääsulatajaid ja eelsoojendussüsteemi kui kraapimist. Hanno Sarna Car Brite’ist kirjutab, et eri jää on eri struktuuriga ja kõige kergem on eemaldada kohevat lumesarnast pehmet jääd. Selleks piisab klaasidel spetsiaalsest jääsulatajast, mis on alkoholide segu.

Külmaga toime väheneb!

Vastavalt konkreetse segu koostisele toimib see ise moodi ja erinev on maksimaalne välistemperatuurgi, mille puhul segu oma toime kaotab. Mida vähem külma, seda paremini vedelik toimib. Enamasti kaotavad need segud efektiivsuse kümne miinuskraadi korral. Neid vedelikke oleks soovitav kasutada ainult klaasidelt jää ja lume eelmaldamiseks. Värvipindadele võib tugev alkohol söövitada heledamaid laike, hoiatas Sarna. Klaas on aga tugevam ja alkohol ei suuda sinna kahjustusi tekitada. Seega pihustage jääsulatajat klaasidele ja laske veidi mõjuda. Õhem jääkirme sulab peaaegu kohe. Tugevama jää eemaldamiseks peab laskma ainel mõne minuti toimida ja vajadusel sulatajat juurde pritsima. Seejärel piisab kojameeste kasutamisest ja väikese koguse tuuleklaasipesuvedeliku pihustamisest. Väga külmade ilmadega on Sarna sõnade kohaselt loomulikult kõige tõhusam autole paigaldatud eelsoojendus, mis kütab mootori ja salongi soojaks ning sulatab klaasidki. Kui selline võimalus puudub, tasub lasta mootoril veidi töötada, et klaas pisutki soojeneks. Siis aitab jälle jääsulataja. Pakasega käivitamine on autole küll halb, kuid enamasti paratamatu, kuna suurel osal autodest puudub eelsoojendussüsteem.

Elu teeb lihtsaks Aquapel!

Palju kergem on Sarna jutu järgi klaasilt jääd eemaldada, kui klaas on kaetud klaasivaha või -taastajaga. Näiteks Aquapeliga.. Töödeldud klaasile ei jää vesi pidama, vaid voolab maha. Seega ei teki palju jääd. Teiseks jääb klaasi pind libe ja jää ei nakku sedavõrd tugevasti klaasiga. Seega on selle eemaldamine lihtsam ja tihti aitab tavalise lumeharjaga pühkimisest. Kindlasti tuleks Sarna soovitusel vältida jää mehaanilist kraabitsaga kaapimist. Isegi kõige paremad jääkraabitsad võivad tekitada nii klaasidele kui värvipinnale mikrokriimustusi, mida silmaga ei pruugi kohe näha.