Järgnev postitus pärineb Postimehest.

Tüütu jää ja lumi!

Niipea kui jõuavad kohale lumi ja miinuskraadid, tuleb autoomanikel hakata iga päev sõiduki klaase jääst puhastama. Spetsialistid soovitavad selleks kasutada pigem jääsulatajaid ja eelsoojendussüsteemi kui kraapimist. Hanno Sarna Car Brite’ist kirjutab, et eri jää on eri struktuuriga ja kõige kergem on eemaldada kohevat lumesarnast pehmet jääd. Selleks piisab klaasidel spetsiaalsest jääsulatajast, mis on alkoholide segu.

Külmaga toime väheneb!

Vastavalt konkreetse segu koostisele toimib see ise moodi ja erinev on maksimaalne välistemperatuurgi, mille puhul segu oma toime kaotab. Mida vähem külma, seda paremini vedelik toimib. Enamasti kaotavad need segud efektiivsuse kümne miinuskraadi korral. Neid vedelikke oleks soovitav kasutada ainult klaasidelt jää ja lume eelmaldamiseks. Värvipindadele võib tugev alkohol söövitada heledamaid laike, hoiatas Sarna. Klaas on aga tugevam ja alkohol ei suuda sinna kahjustusi tekitada. Seega pihustage jääsulatajat klaasidele ja laske veidi mõjuda. Õhem jääkirme sulab peaaegu kohe. Tugevama jää eemaldamiseks peab laskma ainel mõne minuti toimida ja vajadusel sulatajat juurde pritsima. Seejärel piisab kojameeste kasutamisest ja väikese koguse tuuleklaasipesuvedeliku pihustamisest. Väga külmade ilmadega on Sarna sõnade kohaselt loomulikult kõige tõhusam autole paigaldatud eelsoojendus, mis kütab mootori ja salongi soojaks ning sulatab klaasidki. Kui selline võimalus puudub, tasub lasta mootoril veidi töötada, et klaas pisutki soojeneks. Siis aitab jälle jääsulataja. Pakasega käivitamine on autole küll halb, kuid enamasti paratamatu, kuna suurel osal autodest puudub eelsoojendussüsteem.

Elu teeb lihtsaks Aquapel!

Palju kergem on Sarna jutu järgi klaasilt jääd eemaldada, kui klaas on kaetud klaasivaha või -taastajaga. Näiteks Aquapeliga.. Töödeldud klaasile ei jää vesi pidama, vaid voolab maha. Seega ei teki palju jääd. Teiseks jääb klaasi pind libe ja jää ei nakku sedavõrd tugevasti klaasiga. Seega on selle eemaldamine lihtsam ja tihti aitab tavalise lumeharjaga pühkimisest. Kindlasti tuleks Sarna soovitusel vältida jää mehaanilist kraabitsaga kaapimist. Isegi kõige paremad jääkraabitsad võivad tekitada nii klaasidele kui värvipinnale mikrokriimustusi, mida silmaga ei pruugi kohe näha.