Mis tekitab lõhna ja allergiat?

Peale pikka niisket ja külma perioodi tekib igasse autosse vähemal või rohkemal määral ebameeldivat lõhna. Selle tekitavad niiskuse tagajärjel paljunema hakkavad hallitused, seened, mikroobid jms mikroorganismid. Enamasti ei ole neid võimalik silmaga näha kuna tegemist on väga pisikeste elusorganismidega. Kui neid on aga väga palju, siis näeme neid harilikult heleda hallitusena. Lisaks halvale lõhnale tekitavad need allergiat, levitavad erinevaid haiguseid ja on igati halvaks keskkonnaks autos viibijatele. Seega tuleb enda tervise ja meeldivama elukeskkonna nimel kevadel ette võtta võitlus nendest vabanemiseks.

Kus hallitus asub?

Kõige levinumad hallituskolded on jalamattide sees ning nende all olevates vaipades ja vahtkummist polsterdustes. Teine koht on ventilatsioonisüsteem ning konditsioneer.

Puhastust võiks alustada ventilatsioonisüsteemi desinfitseerimisest.

Kuidas lõhnatekitajatest lahti saada?

Kui soovida desinfitseerida erilise põhjalikkusega, peaks ventilatsioonisüsteemi lahti võtma ja füüsiliselt desinitseerivate pesuainetega läbi pesema. Samuti eemaldama põrandavaibad ning need ära pesema. Enamasti seda aga ei tehta ja piirdutakse süsteemi  pihustatavate ja/või salongiõhku pihustatavate desovahenditega.

Mille vastu aitab? 

• Bakterid ja seened
  • Pseudomonas fluorescens
  • Staphylococcus aureus
  • Bacillus subtilis
  • Escherichia coli
  • Salmonella cholerasius
  • Candida albicans
  • Aspergillus fumigatus

• Haigused ja viirused
  • Herpes
  • Influenza

Milliseid vahendid ja kuidas kasutada?

Antibakteriaalsed vedelikud – Terminator Wild Cherry

1. Kuivata jalamatid ja põrandavaibad

2. Puhasta tolmuimejaga

3. Pihusta vedelik ühtlase kihina pinnale

4. Hõõru pinda käega (kummikinnas kätte!), et vedelik imenduks vaiba sisemistesse ja alumistesse kihtidesse

5. Vajadusel pihusta veel ainet

6. Kui on kahtlust, et hallitus võib olla ka mujal, siis pihusta ka nendele pindadel.

Desinfitseerivad aerosoolid – Odor Eliminator, Hygienic Spray 

 1. Puhasta autosalong tolmuimejaga, puhasta määrdunud pinnad puhastusvahenditega (plastik, nahk, klaasid jne)

2. Sulge auto aknad

3. Lülita sisse ventilatsioon ja konditsioneer

4. Seadista ventilatsioon siseringi õhuliikumisele miinimumkiirusega

5. Ava aerosoolpudel (pudel jääb ise jooksma)

6. Lase ainel töötava ventilatsiooniga mõjuda 15 minutit

7. Avage uksed ja tuulutage auto

Enamik meist on jäänud hommikul käivitumata jäänud auto kõrvale nõutult seisma ja küsinud endalt „miks?". Vastuseid võib olla palju, kuid üheks tõenäolisemaks põhjuseks, miks auto ei käivitunud, on kütuse halb kvaliteet või mittevastavus väljas valitsevale temperatuurile.

Kõikidel kütustel on olemas suvine ja talvine versioon. Kütusele esitatavad normid on määratletud seadustega. Kui kasutada talvel suvist kütust, siis tänu selle erinevatele omadustele võrreldes talvise küttega, ei pruugi sõiduk käivituda. Seega enne kütuselisandi kasutamist peaks veenduma, et paagis on ikka talvine kütus. Kindlasti oleks mõistlik külmade ilmadega tankida usaldusväärsetest tanklatest, kuna erinavate kütuse kvaliteetide vahe tuleb esile just külmade ilmadega.

Mida teevad erinevad lisandid?

• * Niiskuse ja vähese vee sidumine kütuses (niiskus ummistab filtreid, tekitab korrosiooni ning võib lõhkuda kõrgsurvepumba)
• * Hangumispunkti alandamine ehk külmakindluse parendamine (külmaga on kütus liiga paks ja ei sütti)
• * Kütusekulu vähendamine (liigne kütusekulu teeb vaeseksJ)
• * Määrimisomaduste parendamine („kuiv“ kütus ei määri ja kulutab mootorit)
• * CO2 vähendamine (reostab keskkonda ja määrib väljalaskesüsteemi)
• * Põlemisomaduste parendamine (ebaefektiivne põlemine suurendab kütusekulu ja vähendab võimsust)
• * Tsetaanarvu tõstmine (isesüttivus ja ühtlaselt põlemise võime) (ebaühtlaselt põlev kütus ei taga mootori ühtlast tööd)
• * Mootori võimsuse suurendamine
• * Kütuse seismisel tekkiva vaigu vähendamine (vaik ladestub kütusesüsteemi torustikku, muutes nii torustiku läbimõõtu ja vähendades mootori võimsust)
• * Kütuses olevate parafiinide lahustamine (parafiinid ummistavad filtreid)
• * Pihustite puhastamine (määrdunud pihustid pihustavad ebaühtlaselt halvendades nii mootori tööd)
• * Mootori kütusesüsteemi ja põlemiskambri puhtana hoidmine (määrdunud süsteem ei lase kütust piisavalt peale ja vähendab mootori võimsust)

Millist ainet valida?

Vastavalt vajadusele tuleks nüüd valida paljude pakutavate hulgast oma sõiduki probleemile vastav lisand. Enamasti on lisandil üks põhieesmärk, mida see peab kütusega tegema. Lisaks parendab see vähemal määral ka teisi omadusi. Seega ei tasu poest osta esimest pudelit, millel on kiri „kütuselisand“. Diislile ja bensiinile on eraldi lisandid. Kindlasti ei tohi neid segamini ajada.

Mida karta?

Rangelt tuleb jälgida konkreetse vahendi segamisvahekorda. Liiga vähene doseerimine või liialt palju doseerides ei suuda aine oma eesmärki täita. Üledoseerimine võib aga hoopis mõjuda kütuse kvaliteedile negatiivselt! Diislikütuse põlemisomadused võivad muutuda mõne lisandiga liiga heaks ning kütus põleb juba pihustite otsas ilma õhuga korralikult segunemata.

Ettevaatlik peab olema väga vanade mootorite puhul lisandite kasutamisega. Tänu mootorit puhastavale toimele võib süsteemist lahustuda sinna ladestunud mustust, mis võib ummistada filtreid ja düüse.

Lisanditega kütused tanklates

Analoogsete manuste lisamisega kütustesse saadakse ka suuremates tanklakettides müüdavad täiustatud kütused – Statoil Ultima, Neste Futura, Alexela Nitro 3000, Alexela Clean System jne. Tõenäoliselt on nendes kütustes hinnasurve tagajärjel lisandite osakaal väike. Sellegipoolest on kindlasti ka neist siiski kasu! 

Erinevad jääd on erineva struktuuriga. Kõige kergem on eemaldada kohevat lumele sarnast pehmet jääd. Selleks piisab klaasidel vaid spetsiaalsest jääsulatajast, mis on erinevate alkoholide segu. Vastavalt konkreetse segu koostisele toimivad need erinevalt ja erinev on ka maksimaalne välistemperatuur, mille juures need oma toime kaotavad. Mida väiksem on väljas olev külm, seda paremini need toimivad. Enamasti kaotavad nad oma efektiivsuse ca -10C kuni -20c juures.

Neid vedelikke oleks soovitatav kasutada ainult klaasidelt jää ja lume eelmaldamiseks. Värvipindadele võib tugev alkohol söövitada heledamaid laikusid. Klaas on aga tugevam ja alkohol (erinevad piiritused – isopropanool, etanool, metanool jne) ei suuda sinna kahjustusi tekitada.

Seega pihustage jääsulatajat klaasidele ning laske veidi mõjuda. Õhem jääkirme sulab peaaegu koheselt. Tugevama ja tihedama struktuuriga jää eemaldamiseks peab laskma ainel mõned minutid toimida ning vajadusel sulatajat juurde pritsima. Seejärel piisab vaid kojameeste kasutamisest ning vajadusel veidi tuuleklaasipesuvedeliku pihustamisest.

Jäätumise ennetamine klaasivahaga

Palju kergem on aga klaasilt jääd eemaldada kui klaas on kaetud klaasivahaga või klaasitaastajaga! Professionaalide esimene valik terves maailmas on Aquapel klaasitaastaja. Googeldades leiab selle kohta palju teste ning kommentaare. Aquapeliga töödeldud klaasile ei jää vesi pidama vaid voolab klaasilt maha. Seega ei teki ka nii palju jääd. Teiseks jääb klaasi pind libe ning hüdrofoobne ehk vett hülgav ning jää ei nakku sedavõrd tugevasti klaasiga. Seega on selle eemaldamine lihtsam – tihti piisab ka vaid tavalise lumeharjaga pühkimisest.

Ära kraabi!

Kindlasti tuleks vältida jää mehaanilist jääkraabitsatega maha kraapimist. Ka kõige paremad jääkraabitsad võivad tekitada nii klaasidele kui värvipinnale mikrokriimustusi, mida te kohe silmaga ei pruugi näha ning ka tugevaid kraapse, mida märkate kohe. Värvipindadelt saab õrnemad kriimustused eemaldada masinpoleerimise abil (mitte vahatamise!!!), kuid tugevamate kriimustuste puhul aitab vaid uuesti värvimine. Klaasile tekitatud kriimustusi näete kõige paremini kevadel esimese madala päikesega. Siis aitab nähtavust parandada jällegi klaasi katmine klaasitaastajaga.

Vahatamise tähtsus talvel

Vähendamaks kriimustuste tekkimise ohtu peaks värvipindasid regulaarselt vahatama. Vaha tekitab värvipinnale õhukese kaitsekihi. Kui nüüd siiski tekib jääkraabitsast õrn kriimustus, siis ei ole see kriimustus loodetavasti mitte värvipinna sees vaid hoopis vahapinna sees. Selle saab seega hõlpsasti eemaldada uuesti vahatades. Mida rohkem ja tihemini vahatate, seda väiksem on tõenäosus, et kevadeks on auto värvipind lõplikult rikutud. Minimaalselt peaks vahatama kaks korda aastas, korra kevadel likvideerimaks talviseid kahjustusi, andmaks pinnale läiget ning kaitset suvise päikese UV kiirguse eest. Teist korda peaks vahatama sügisel, et anda maksimaalne kaitse talvise teesoola, pigi, niiskuse ja jää vastu. Parim oleks aga vahatada 4 korda aastas ehk korra lisaks kesksuvel ja korra südatalvel. Nii on auto maksimaalselt kaitstud ka jää ja lume eemaldamisest tekkivate kahjustuste eest!

{{widget type="socialbookmarking/widget_block" template="bookmarks/bookmarks.phtml"}}